,,Nagu päris''

1. aprillil külastasin Nõmme raamatukogu, kus avati Nõmme kultuurikeskuse Kunstistuudio poolt näitus ,,Nagu päris''. Eksponeeritud olid koopiamaalid erinevatelt tuntud kunstnikelt ning tušijoonistused. Näitusel olid välja toodud järgnevate kunstnike tööd: Kaja Hiiemaa, Rita Enna, Olav Maranik, Ilmatar Rooda, Liivia Mahlapuu, Sheila-Mari Sang, Johanna Väinaste, Grete Madar ja Maia Noorväli. Kunstistuudiot juhendab Maia Noorväli. Näitus on avatud 2.aprillist kuni 30.aprillini. 

Jäljendatavad kunstnikud sai igaüks ise valida ning seal esines selliseid tuntud nimesid nagu Vincent can Gogh, Konrad Mägi, Paul Sezanne, William Turner jne. 

Jaapani tušimaalides oli kujutatud bambuseoksi, kalasid, ploomiõisi ja Hiina Sinise Hobuse Aasta puhul ka hobuseid.

Maalid olid äärmiselt sarnased originaalile ning raske oli neil vahet teha. Kõik tööd olid väga omamoodi ja  meeldis ka teatav suur kontrastsus piltide vahel. Kuna kogu see üritus ja kunstistuudios käimine on vabatahtlik üritus, siis oli ka töödelt aru saada, et loomeprotsessi olid kõik õpilased nautinud ning ka piisaval määral tõsiselt võtnud. Peamiselt oli kasutatud guašše ning õlimaali. 

Kelly del Rosso ,,Mystical'' -Johanna Väinaste

Antud pilt meeldis eelkõige oma värvikirevuse pärast ja teatava maagilisuse tõttu, mis maalilt õhkus.

                 William Turner ,,Fishermen upon a Lee-Shore in Squally Weather''

Grete Madari poolt kujutatud William Turneri töö puhul meeldis mulle kindlasti hea värvidekasutus ning detailide osav välja toomine, merelained olid tõesti suurepäraselt õnnestunud. Pildile on loodud täpselt vastav meeleolu, mis paneb antud töösse rohkem süüvima. Teost vaadates võib lausa tunda mere lõhna ja kuulda selle kohinat ning omab teatavat mõju vaatlejale.

,,Frida''

Frida Kahlo sündis 6. juuli 1907 ning suri 13.juuli 1954. Päritolult on ta mehhiklane ning enamiku oma elust veetis ta Mehhikos, Coyoacan'i külas. Oma sünniaastaks on ta ise öelnud olevat 1910, kuna sel aastal algas ka Mehhiko revolutsioon ning ta soovis, et teda sellega seostataks. Ta ei lasknud endas ka kellelgi pettuda, kuna sobitus oma iseloomu ja tegude poolest sinna segasesse revolutsioonilisse aega ideaalselt. Fridat iseloomustas kõige paremini kirglikkus, mässumeelsus, värvid, patriootlikkus ning valu.

 Kuue aastaselt diagnoositi tal poliomüeliit, mis muutis ta parema jala peenemaks kui vasaku, sellest tulenes ka tema pikkade ning värviliste seelikute kandmine. Hiljem teismeeas sattus ta bussiõnnetusse, mis jättis jälje kogu tema elule. Tema selgroog, rangluu, mitu roiet ja vaagnaluu murdusid, parem jalg purunes 11 kohast, sai muljuda ning väändus, õlg sai viga ning kõhtu tunginud metalltoru tekitas tõsiseid sisemisi vigastusi, mille tulemusena ei saanud kunstnik kunagi lapsi. Saadud vigastuste tõttu pidi ta elatud aja jooksul läbi elama 32 operatsiooni. Pärast õnnetust oli ta sunnitud 3 kuud veetma voodis, kogu keha kipsis. Sellel hetkel otsustas ta jätta pooleli oma õpingud ning edaspidi tegeleda maalimisega.

Tema tööd on üldiselt väga sürrealistlikud ning omapärased. Loominguperioodi vältel maalis ta vähemalt 140 tööd, millest 55 olid portreepildid. Frida on ka ise öelnud, et ta maalis seda, mida kõige paremini tundis ja ei kujutanud ,,unenägusid'', vaid oma tegelikku reaalsust. Väga suurt mõju tema töödele on avaldanud  bussiõnnetus, abielu Diego Rivera'ga ja nurisünnitused. Antud olukorrad põhjustasid talle väga palju probleeme ja valu, mida Kahlo oma loomingus ka kajastas. Ühtlasi võis see olla viis, kuidas oma mineviku deemonitest vabaneda. Tema tööd, nagu ka ta ise on väga värviküllased, dramaatilised ning täidetud erinevate sümbolitega.

 Võib öelda, et Frida Kahlo oli kindlasti oma aja suurkuju ning julge eristuja. Oma ühiskonna norme trotsiva käitumise, kirglikkuse, temperamentsuse ja suurepärase andega suutis ta võita paljude südamed, kuid seal samas pälvisid need omadused ka palju negatiivset vastukaja. Usun, et ta oli inimene, keda sai kas armastada või vihata.  Ta oli naine, kes julges elada iga oma keharakuga.

Killukesi Firda ütlemistest:

“Nothing is absolute. Everything changes, everything moves, everything revolves, everything flies and goes away.” 

 “I hope the end is joyful, and I hope never to return.”

Moment - Gunnar Smoliansky

14.detsembril Stockhomi Modernmuuseumi külastades sai käidud ka Gunnar Smolianksy näitusel ,,Moment''. Kuraatoriks oli Anna Tellgren.

Smoliansky sündis 1933. aastal Visby's Gotlandi saarel. Tal on olnud väga pikk ning viljakas karjäär fotograafina. Enne vabakutselisena 1960. aastatel tööle asumist, töötas Gunnar industriaal fotograafi ning fotoajakirjanikuna. Ta kuulub nende piltnike põlvkonda, kes panid aluse Rootsi dokumentaal fotograafiale seitsmekümnendatel. Stockholmi linn on teda autasustanud Lennart af Petersen'i auhinnaga 2005. aastal. Enamik tema töid on must-valged ning oma tööde ideed on ta alati ise genereerinud. Inspiratsiooni on ta saanud elades aastaid Södermalm'il ning Saltsjö-Boo'l.

Antud projekti kallal on ta töötanud 1992. aasta juunist kuni 1994. aasta septembrini. Töö koosneb 401 pildist, suurusega 18x24 cm. Antud pildid on tehtud väga huvitaval ning innovatiivsel meetodil, millest mina isiklikult pole varem kuulnud. Fotograaf võttis valgustundliku paberi, millega fotosid ilmutatakse ning jättis selle mõneks ajaks päevavalguse kätte. Seejärel kastis autor oma parema käe ilmutusvedelikku ning vajutas selle siis paberile. Paber tumenes ainult nendest kohtadest, mis olid antud vedelikuga kontaktis olnud.

Modena Museet'i külastatud näitustest pälvis see väljapanek enim minu poolehoidu. Kõik 401 pilti oli koondatud ühe ruumi kolmele seinale, kus head atmosfääri oli loomas ka vastav sume valgustus. Gunnar Smoliansky töödest võib leida väga palju elufilosoofiat. Iga päev oma elust saame tegelikult uuesti ehk n-ö puhtalt lehelt alata (nagu ka Gunnar iga päev võttis uue lehe). Päeva lõpuks kujundame paberile just täpselt sellise käekujutise, millise ,,jälje'' me antud kahtekümne nelja tundi maha jätsime. Teisisõnu iga hetk ehk moment on tähtis, iga päeva jaoks on antud üks leht ja sinna mahub vaid üks käsi ning valikuid on vaid kaks, kas parem või vasak käsi. Kumma valiksid sina?

                                                   Üks hetk - üks paber - üks käsi